Mis on stress?
Sellele küsimusele ei ole ühest vastust, sest kuni tänapäevani ei ole olemas ühtset ja üldtunnustatud stressiteooriat. Kasutuselolevad teooriad on auklikud ning ei seleta täielikult ära stressi olemust (inimene võib olla stressis täiesti rahulikus keskkonnas ise sellest aru saamata, on raske eristada distressi, eustressi ja neustressi jne), samuti genereeritakse uusi teooriaid mis teevad tihtipeale asja tarbetult keeruliseks pakkumata sealjuures lahendusi. Ometi tunnevad inimesed, kes ennast mingilgi määral analüüsivad, väga hästi ära, et nende organismiga on midagi lahti kuigi haigustunnused puuduvad ja samuti on olemas üldtunnustatud ning hästitoimivad stressimaandamise tehnikad (pärit muide iidsetest aegadest kui meie esivanemad ei osanud veel uneski näha, et nende võitlusi, hirme ja kaotusi ükskord stressiks hakatakse nimetama!). Sama on depressiooniga, on see nüüd äärmine kurvameelsus või hoopis nende tunnete talumatus, ei ole selge, kuid ravida depressiooni ikkagi saab. Samuti on piirid hägused stressi ja psüühikahäirete vahel. Seetõttu ei tegelegi paljud tervisealase ennetustöö praktikud nii väga stressi teoretiseerimisega, vaid keskenduvad rohkem stressiga toimetulekule. Teiste sõnadega, me ei tegele niivõrd sellega mis stress on, kuivõrd sellega, mida ta ei ole. Kuna tänapäeval seostatakse stressi hormoonidega, siis võime stressi olemuse lühidalt kokku võtta järgnevalt:
Stress = hormonaalne (emotsionaalne) disbalanss, mille tõttu organism töötab topeltkoormusel
Stressor = stressi tekitaja
Mis on stressorid? Keskkonna/ühiskonna/kogukonna/perekonna mõjud, meie enda organismi muutumine (sünd ja sünnitamine, puberteet, üleminekuaastad, haigused, nii geneetiliselt päritud kui ebatervisliku elustiili kaudu omandatud, õnnetused), rämpstoit, stimulandid ja muu jama mida sööme, tarbime, hingame ja peale määrime ning mis sekkuvad hormoonide töösse ning viivad organimsi stressi.
Lühiajaline stress tervet organismi ei kahjusta vaid vastupidi, ergutab seda (akuutne stress)
Stress on normaalne elu osa ja ilma selleta ei saagi elada. Balansseeritud elustiil koosneb vahelduvatest ja erineva pikkusega stressiepisoodidest, mille vahele jäävad jõudeaega sisaldavad taastusperioodid. Kui erialases kontekstis räägitakse stressi kahjulikkusest, siis mõeldakse stressi all organismi pikemaajalist pinges olekut e. kroonilist stressi. Krooniline stress on hiiliv, järk-järgult harjub inimene sellega ära ning ei saa enam arugi, et ta üldse stressis on pidades sellist eluvormi normaalseks ja kasutades sõltuvuskäitumist ebameeldivate emotsioonidega toimetulemiseks, mis stressi ainult suurendavad. Kui on elatud kroonilise stressiga aastaid, siis võivad akuutse stressi juhtumid nagu lahutus või isegi töölt vallandamine, saada inimesele saatuslikuks rääkimata traumaatilistest elujuhtumistest nagu lähedase äkksurm. Krooniline stress ei ole mitte meditsiiniline ega psühholoogiline probleem, vaid sotsiaalne. Hästitoimivas ühiskonnas elavad kõik inimesed kaua ja on sealjuures ka õnnelikud (Blue Zone).
Kroonilise olmestressiga seostatakse paljusid haigusi ning lühenenud eluiga. Harvardi Meditsiinikooli andmetel on 90% kõikidest arstiabi otsinud inimestest hädas stressiga seotud terviseprobleemidega. Kui anatoomiliselt kaasaegse inimese elu on läbi aegade koosnenud vahelduvatest stressiepisoodidest mille vahele on jäänud aega taastumiseks, siis kaasaegne suurettevõtlusele suunatud ning kontrollitud majandusmudel on loonud pinnase pidevale pingesolekule ning püsivale ebakindlusele. Krooniline stress sellises mastaabis tekkis koos industrialiseerimisega ning esmakordselt inimkonna ajaloos on kätte jõudnud periood, kus inimeste tervis ja elukvaliteet halveneb rahu tingimustes ja piisava, isegi üleliigse toidu olemasolul (absurdne kas pole?!). Kroonilisel stressil on omadus ajas kasvada. Inimene on igapäevaselt stressist ohustatud kahel moel:
1) Läbi keskkonna: kaasajal on peamisteks stressitekitajateks saastatud loodus (kliimasoojenemine, saastatud õhk, vesi ja toiduained) ning urbaniseeruv ületarbimisele suunatud majandusmudel, mille tulemuseks on tubane, istuv ja töökeskne elulaad. Enamuse oma ajast veedab inimene tööl. Tööstressi peamisteks põhjusteks on halvasti organiseeritud töökorraldus, viletsate suhtlemisoskustega juhid, keeruline asjaajamine, halvastitoimiv tehnika/logistika, ühesuunaline (ülevalt alla) liikuv infovoog jmt. Stress on seotud ebakindluse ja kontrolli puudumisega mida meie liivalossitaoline inflatsiooniohus majandusmudel ainult süvendab.
2) Läbi ebatervisliku elustiili: inimesed vähendavad ise oma käitumisega enda stressitaluvust e. resilientsust näiteks tarbides erinevaid mõnuaineid, liikudes vähe ja viibides palju siseruumides. Ebatervislik elustiil ja stress käivad enamasti käsikäes. Tööstressi on võimalik vähendada teadliku tervisekäitumisega vabal ajal kuid pidevas tööstressis elav inimene ei ole praktikas võimeline säiltama tervislikku elustiili. Stress on seotud sõltuvuskäitumisega, kuna pärsib impulsikontrolli. Igaüks võib ise ennast jälgides sellele järeldusele jõuda kui kerge on stressiolukorras tarbida midagi, mis stressi kiiresti näiliselt maandab ilma et me ise selleks peaks pingutama (alkohol, magus ja muu toit, arvutimängud või sotsiaalmeedia, sigaret jne.) selmet minna metsajooksu tegema.
Kui üks nendest tingimustest ei ole täidetud, siis on organismi stressi sattumine kohe vähem tõenäoline. Kui stressitekitavas keskkonnas säilitada tervislik elustiil (toitumine, unehügieen, füüsiline treening, värske õhk, keemiavaba tarbimine, vaimsete vajaduste rahuldamine, loovtegevused, head suhted, stressimaandamise tehnikad), siis võib inimene vastu pidada päris kaua olenevalt stressi iseloomust, küsimus on kas ta seda elustiili suudab säilitada. (Öötöö ja psühhoterrori tingimustest peab inimene aga ise eemale hoidma, sest seda kahju ei ole võimalik heastada mingite stressimaandamise tehnikatega. Hea stressitaluvus tähendab ka oskust endale töökohta valida.) Teiselt poolt, kui rahulikus ja enam vähem puhtas keskkonnas lubada endale mõningaid ebatervislikke naudinguid nagu näiteks klaasike veini või kohvi koogiga, siis ei teki sellest organismile erilist kahju. Kui need kaks komponenti (keskkond ja elustiil) aga ühendada, nõrgeneb organismi vastupanuvõime ja tekib soodne pinnas haigustele. Nii võib näiteks rutiinne tass hommikukohvi koos tööstressiga inimese elu teha ajapikku täiesti põrguks, ilma et ta oma õnnetuse tagamaadest arugi saaks. Ja see on ainult kohv, lõõgastav klaasike veini peale stressitööd on juba hoopis teine tase ja tihti ei osata ka seda oma igapäevaelu probleemidega ning haigustega seostada. Sõltuvuste ja stressi seoste uurimine on alles algusjärgus kuid kui jälgida enda organismi (mis ongi ennetustöö puhul kõige olulisem), siis näeme, et stressiolukorras on enda impulsse raske kontrollida. Nii et kui me räägime stressist ja sõltuvustest, siis võime selle kooslusega seostada vist küll enamikke haigusi.
Suurem osa inimesi teab väga hästi, et stressis organism on vastuvõtlik viirushaigustele (koroona sh), kuid vähem seostatakse stressi teiste terviseprobleemidega nagu näiteks nahahaigused või ülekaal. Siin mõned näited terviseprobleemidest mida erinevad uuringud on seostanud stressiga.
17 STRESSIGA SEOTUD TERVISEPROBLEEMI
- Südame – ja veresoonkonnahaigused
- Kopsuhaigused ja astma
- Ülekaal
- Peavalud sh migreen
- Psüühikahäired (sh ärevushäired ja depressioon)
- Seedimishäired ja kõhuvalud
- Unehäired
- Mälu ja tähelepanuhäired
- Viljastumis – ja seksuaalelu probleemid
- Kilpnäärmehaigused
- Nahahaigused (ekseem, psoriaas, akne)
- Allergiad
- Reumatoidartriit
- Kroonilise väsimuse sündroom
- Juuste väljalangemine (alopeetsia)
- Multiskleroos (MS)
- Viirushaigused
….. ja viimaste uuringute järgi ka vähk! (st et esialgu on leitud seos osade vähivormide ja stressi vahel, nimelt areneb vähk kiiremini kroonilise stressi tingimustes, uuringud selles vallas jätkuvad).
Uued uuringud seostavad stressiga kõiki autoimmuunseid haigusi sh 2.diabeet, luupus, Addisoni tõbi, Crohni tõbi, ülalmainitud psoriaas, kilpnäärmehaigused, reumatoidartriit, multiskleroos jt.
Kuna üsna tihti ei tunne me stressi ära, siis on oluline teada missugused on stress sümptomid. Loe rohkem stressi sümptomite kohta minu eelnevast blogiasrtikilist.
Ole terve!
Helina Mändmets
Psühholoog, vaimse tervise ja heaolutreener
